100 čälled anarâškielân - uksâ áávus anarâškielâ čäällimkulttuurân

Sata kirjoittajaa inarinsaamelle

Dos. FT Marja-Liisa Olthuis, Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut

Suomeksi

Anarâškielâ iäláskittem oovdân lii tohhum ennuv majemui 20 ive ääigi. Láá šoddâm kielâpiervâleh, já vuorâsulmuuh láá oppâm kielâ Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut tievâsmittemškovliittâsâst já tastmaŋa Säämi máttááttâskuávdáá ive pištee škovliittâsâst já Giellagas-instituut máttááttâsâst. Tastko suhâpuolvah láá monâttâm kielâs, kielâiäláskittem tiäddu lii luándulávt pieijum sárnumkielân, já tondiet čaallum kielâ máttááttem lii finnim ucceeb huámmášume.

Kielâ čälimân tarbâšuvvoo sehe kielâtáiđu já teknisâš máttu. Uđđâ kielâsárnooh (iänááš pargoahasiih ulmuuh) láá tiätuteknisávt čeepih já sij mättih kielâ-uv pyereest, mut sij tobdeh, et sist váilu eenikielâlii sárnoo kielâkompetens. Meiddei hárjánem čälimân ij lah nuuvt ennuv. Puáris kielâsárnoin vist taat kompetens lii, mut sij iä lah kuássin oppâm čäälliđ anarâškielân. Maaŋgâs sist iä määti kevttiđ tiätturgin. Eskin párnááh já táálááh nuorah láá oppâm čäälliđ anarâškielân, mut taan räi sij iä lah vala čáállám meendu ennuv.

Anarâškielâ lii ain čaallum uccáá, mii lii táválâš almoon algâalmugkieláid pirrâ maailm. Mut talle ko uáiná anarâškielâ čälleelovoid njune oovdâst, tot orostit. Maht te, jis aktiivliih čälleeh kávnojeh tuš lovmat? Já maht jis tuše ohtâ sist lii čáállám suullân 70 %:d puoh kielân čaallum digiääigi teevstâin? Já maht te, jis uánihâš viestâi čälleeh iä lah eenâb ko suullân 40 olmožid? Čäällimareenahkin iä lah valjeeht. Táválijd kielâsárnoid áinoo čäällimareena lii lamaš neljii ivveest almostuvvee Anarâš-lostâ já toos kullee kalender, mii ij rekinistuu numerin. Tieđâlâš čäällim Suomâ peln lii illá luhostum anarâškielân.

Eskin jotonpieijum Čyeti čälled anarâškielân -haahâ iská kavnâđ čuávdusijd uccáá čälimân já čäällimareenai huksiimân. Ulmen lii finniđ anarâškielâ sárnoid čäälliđ kielâ njyebžilávt tiätumašináin já opâttiđ sii kevttiđ uđđâáigásii kielâteknologia. Juurdân lii finniđ anarâškielân eenâb uáinojeijee já nanosub saje čuovviittâs kiellân já luándulii kirjálii kevttimkiellân. Hahhuin anarâškielâ čällei meeri kolgâččij pajaniđ lovveest čuátán. Anarâškielâ finnee čäällimkulttuur čuávuvái iävtuigijn:

1) Vuávájuvvoo já olášittoo máttááttâsohjelm, mii tuálá sistees pargoelimist vyelgee tekstâpyevtittem já almolii luuhâm- já čäällimtááiđun vaiguttem.

2) Tááláš almostittemuáli Anarâš-lostâ šadda maaŋgâmediasâžžân já ton rooli kirjálistemprosessist nanosmittoo; meiddei Internet annoo ävkkin anarâš almostitmijn. Lostâ lii tääl sirduumin uđđâ äigimuudon, ko ton tááláš toimâtteijee Vuoli Ilmar (72) páácá iäláttâssân 2017 loopâst. Toimâttempargo juátkoo uđđâ navcâigijn. Ovdâsvástádâs loostâ tooimâtmist já anarâš mediapargoost sirdoo kesimáánust 2017 Eljas Niskasâžân. Äigipaje lii uuđâs toin-uv naalijn, et Anarâš-loostâ toimâttem ij lah kuássin lamaš olespiäiválâš pargo. Vuoli Ilmar lii pastam toimâttiđ tom jieijâs äigiájánâssân, ko sun paasij iäláttâssân 50-ihásâžžân Avveel räjikosáttuvvâst. Mediapargee paargon kulá ennuv eenâb-uv ko tuše loostâ toimâttem. Anarâš-loostâ lasseen sun paijeentuálá nettisiijđoid, ana huolâ kirjálâšvuođâ kuástidmist já ráhtá Youtube-almostitmijd. Ruttâ lii aalgâst vááijuv ihán, mut taan pargosaje ferttiiččij finniđ pisovâžžân.

3) Šaddeh tieđâliih já sierâ áámmátsuorgij čäällimareenah.

Anarâškielâ čälimân lii rahtum uđđâ máttááttâsohjelm, mii vuáđuduvá tievâsmittemškovliimân. Taan ohjelmist anarâškielâ sárnooh peesih čäälliđ. Tot lii vuávájum oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituttáin já Lappi ollâopâttuvváin, já ton luándulâš saje lii valmâš ohjelmin Säämi máttááttâskuávdáást. Teknisâš toorjâ lii Tromssa ollâopâttuvvâst. Taan hahhuu myensterin tuáimá ive 2009-2010 olášittum anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs, mon ääigi 18 sierâ suorgij áámmátulmui máttááttui kielâ, já škovliittâs maŋa sij postii porgâškyettiđ meiddei anarâškielân jieijâs syergist.

Čohčuv 2016 Säämi máttááttâskuávdáš lii algâttâm ive pištee anarâškielâ čäällimkuursâ, mon vijđodâh lii 135 uáppee pargotijmed. Taas uárnejuvvoo 16 tijmed kielâmáttááttâs sehe siämmáá verd čäällim stivrim. Taah láá kuittâg smavvâ tijmemereh stuorrâ čäällimtáárbu paaldâst. Uásiväldeeh jo-uv čäälih kreatiivlâš čälimáin uđđâ teevstâid teikâ jurgâleh maidnii jieijâs pargotárboid jo-uv suomâkielâst teikâ pajekielâst.

Čohčuv 2016 kielâsiärvusist lii meiddei pieijum joton rijjâääigi čäällimriggee. Uásálisteeh láá čáállám uánihâš mainâsijd, novellijd já tiivtâid, moh láá luuhâmnáál blogist cyeticalled.blogspot.fi. Siämmáá ohtâvuođâst láá šoddâm meiddei persovnliih blogih: tejablogi.blogspot.fi, sammelin43.blogspot.fineetainari.fi.  Uđđâ äšši lii meiddei tieđâlâš blogij já artikkâlij já oppâčáittusij čäällim anarâškielân. Taat Giellagas-blogi lii ohtâ areena, já nubbe lii Sämikielâ já -kulttuur tutkâmseervi blogi, mii kávnoo tääbbin: www.dutkansearvi.fi.

Anarâškielâ kielâteknologiaproojeekt karttim mield oppâmateriaal tárbu lii lasanâm škovlâmaailmist. Máttááttâs váátá meiddei máttáátteijein šiev čäällimtááiđu já sänirááju haldâšem tagarijn-uv suorgijn, moin sänirááju ij lah vala ovdánâm nuuvt kuhás. Taat lii-uv vijđásumos pargosyergi tääl, kost kirjálâš kielâtáiđu annoo.

Siämmáánáál ličij tárbu almostittiđ čaabâkirjálâšvuođâ sehe vuorâsulmuid ete párnáid já nuoráid. Tastko anarâškielâ máttááttuvvoo válduamnâsin ollâopâttuvvâst, tot pelestis toovât luándulii tieđâlii kevttim- já čäällimtáárbu. Meiddei media rooli lii kuávdáást: Yle Säämi almostit uđđâsijd neetist. Pargoost kielâ tarbâšuvvoo sehe sárnumkielân ete čaallum häämist. Virgáliih almottâsah kalgeh jurgâluđ sämikielân tego Säämi kielâlaahâ váátá.

Čälimân lii ávhálâš, jis toos puáhtá kevttiđ uđđâsumos kielâteknologia. Anarâškielâ kielâteknologisij išeniävui rähtim lii algâttum Taažâ arktisii ollâopâttuvvâst Romssaast ivij 2015-2016. Anarâškielâ várás lii huksejum morfologisâš analysaattor, mon heiviittâssân tuáimih tääl tivvoomohjelm1, nettidigisaänikirje2, tekstâkorpus3 sehe maašinjurgâlemohjelm4. Taah tuáimih čällee pargoniävvun jo tääl, mut tai hiäjuvuođâid ferttee tiäđust-uv anneeđ čalmeest já pyerediđ.

Veikâ 100 čälled -ohjelm lii-uv eskin palij algâttum, ton stuárráámus vaiguttâs lii tast, et ton siskáldâs heiviittuvvoo keevâtlâš tárboid já jieškote-uv pargopirrâsân já oppâlájádâssân.

Tuáivu mield tágáráin čäällimiššijn čällein kávnoo mohtâ já ruokkâdvuotâ čälimân. Uđđâ projektijd já čäällimpirrâsijd uážžu huksiđ já iävtuttiđ. Mun aainâs-uv luátám toos, et čalluuh šaddeh.

1 divvun.no/korrektur/otherlangs.html
2 saanih.oahpa.no
3 gtweb.uit.no/korp/?mode=smn
4 gtweb.uit.no/mt-testing/index.sme.html?dir=fin-sme#translation

****************************************************************************

Sata kirjoittajaa inarinsaamelle

Dos. FT Marja-Liisa Olthuis, Oulun yliopisto, Giellagas-instituutti

Blogikirjoituksessaan Olthuis esittelee inarinsaamen kirjoittamisen aktivointia varten käynnistettyä projektia 100 čälled anarâškielân 'Sata kirjoittajaa inarinsaamelle' sekä niitä tekijöitä, jotka liittyvät inarinsaamen aktiiviseen kirjalliseen tuottamiseen.

Inarinsaamen työkaluja verkossa:

1 Korjausohjelma: divvun.no/korrektur/otherlangs.html
2 Sanakirja, suomi-inarinsaame-suomi: saanih.oahpa.no
3 Tekstikorpus: gtweb.uit.no/korp/?mode=smn
4 Käännösohjelma: gtweb.uit.no/mt-testing/index.sme.html?dir=fin-sme#translation
 

Last updated: 28.9.2017

Add new comment