Giellagas-instituhtas ohcet sámi kultuvrra professora

Mii Oulu universitehtas leat riikkaidgaskasaš dieđaservoša oassi mii buvttada ođđa dieđalaš dieđu ja dasa gullevaš čovdosiid. Mii oahpahat boahtteáiggi láidesteaddjiid geat leat huksemin nannoseabbo, jierbmát ja olmmošleabbo máilmmi. Ođasmuvvan, ovddasvástádusa guoddin ja ovttasráđiid bargan leat min doaimmaid geađgejuolgi. Mii fállat bargobirrasa mas juohkehaš sáhttá atnit ávkin iežas máhtu, ovddidit iežas ja bargat mearkkašahtti barggu. Universitehta fállá viiddes ja máŋggabealat karriera- ja ovdánanvejolašvuođaid iešguđege suorggi áššedovdiide. Ovttas Oulu ámmátallaskuvllain mii leat Oulu allaskuvlakonseardna.

Dieđut

Mii ohcat dál SÁMI KULTUVRRA PROFESSORA nanomasmahttit min máhtolašvuođa.

Sámi kultuvrra oahppoávnnas gullá humanisttalaš dieđagoddái, Giellagas-instituhttii (https://www.oulu.fi/giellagas). Giellagas-instituhtas leat guokte professora, njeallje universitehtalektora, golbma universitehtaoahpaheaddji ja mearreáigásaš universitehtaoahpaheaddjit. Sámi kultuvrra oahppoávdnasis leat professora lassin guokte universitehtalektora geain nubbi vástida Sámi kulturarkiivva doaimmaid.

Bargogovvádus

Giellagas-intituhtta lea birgen erenoamáš bures riikkaidgaskasaš dutkamuša dási árvvoštallamiin. Sámi kultuvrra guovddáš dutkansuorggit leat dál sámiid dálá kultuvra ja servodat; sámiid historjá ja kulturárbevieruid sirdin ja ealáskahttin; sámi kulturbiras ja sámiid iešmearrideapmi ja dat mo dat gulahallá eará servodagaiguin erenoamážit Davviriikkain. Sámi servodat ja kultuvra guorahallojuvvo viidábut eará davvikultuvrraid ja eamiálbmogiid perspektiivvas.

Bargui gullet dieđalaš dutkamuš, dan ovddideapmi ja láidesteapmi, joatkkadutkkusoahput, oahpahus man vuođđun dutkan ja oahpahusa ovddideapmi dan mielde, oahppočájánasbargguid bagadeapmi, riikkaidgaskasaš ja sisriikkalaš ovttasbargu, servodatlaš váikkuheapmi ja eará universitehtii gullevaš barggut. Dutkan- ja oahpahusbarggut laktásit sámi kultuvrii ja sámegielaide. Bargoáigi lea 1612 diimmu jagis. Bargoplána dahkkojuvvo juohke jagi.

Válljenkriterat

Professora barggus mii gáibidat

  • doavtterdutkosa
  • allasdásat dieđasaš máhtolašvuođa
  • vásáhusaid dieđalaš dutkamuša láidesteamis
  • máhtu addit ja ovddidit alladásat oahpahusa man vuođđun dutkan, ja bagadit oahppočájánasbargguid
  • bohtosiid iežat dutkansuorggi riikkaidgaskasaš ja sisriikkalaš ovttasbarggus
  • dáiddu bargat akatemalaš jođiheaddjin
  • uhcimusat ovtta sámegielas hui buori máhtu
  • njuovžilis suoma- ja eaŋgalsgiela máhtu.

Mii vuordit ahte don čájehat uhcimusat ovtta sámedutkamuša oassesuorggis nana bohtosiid ja doarvái buriid nuppi oassesuorggis. Mii atnit árvvus du máhtu ja vásáhusa olggobeal dutkanruđa háhkamis, dutkanprojeavttaid ja -joavkkuid jođiheamis, riikkaidgaskasaš fierpmádagaide searvamis, diehtagiidgaskasaš ja/dahje máŋggadieđalaš dutkamuš- ja ovddidanovttasbarggus ja oahpaheamis, joatkkadutkkusoahpahusas ja oahppočájánasbargguid bagadeamis. Válljemis mii atnit ánsun du bohtosiid servodatlaš váikkuheamis ja diehtaga populariseremis.

Ohcamuššii galggat laktit dutkama ja oahpahusa ovddidanplána. Dat galgá guoskat sámi kultuvrra oaiveávdnasa ja dan oktavuođa sámegiela oahppoávdnasii ja historjá-, kultur- ja gulahallandiehtagiid dutkkusprográmmii. Dasa lassin sáhtát buktit ovdan dan mii lea du plána oktavuohta humanisttalaš dieđagotti dutkamuš- ja oahpahusstrategiijai (<https://www.oulu.fi/sites/default/files/content/Humanistinen_strat_2020_A4_fi-ja-eng_valmis%20%28002%29.pdf>) ja profilašuvdnaprojeavttaide ja vejolaš ođđa dutkanviggamušaide.

Dohkálašvuođagáibádusat leat meroštallojuvvon Oulu universitehta bargonjuolggadusas mii bođii fápmui 1.1.2016.

Mii fállat dutnje

Fállat dutnje vejolašvuođa dahkat jierpmálaš barggu, man váikkuhusat dávistit servodahkii sihke báikkálaččat, sisriikkalaččat ja máilmmeviidosaččat. Beasat hukset sámi kultuvrra máhtolašvuođa. Dat sáhttá boahtteáiggis ovddidit sihke sámi kultursuorggi ja sámi servošiid nanosmuvvama ja buresveadjima. Stuorra organisašuvdna fállá buriid vejolašvuođaid ovddidit iežat dieđuid ja dáidduid ja bargat guoibmás ja hárjánan bargoskihpáriiguin. Mii fállat dutnje maid ođđaáigásaš bargobiergasiid, vejolašvuođa bargat máŋgga sajis ja viiddes lihkadan- ja kulturovddu.

Bálká

Bargu gullá universitehta bálkávuogádaga oahpahus- ja dutkanbargoveaga gáibádusdássái 8–9. Dasa lassin máksojuvvo bálkáoassi man vuođđun lea persovnnalaš birgen. Dat lea eanemustá 50 % dan bálkkás mii gullá doibmii. Go bargogaskavuohta universitehtain álgá, de mánnobálká lea sullii 5 800–6 500 euro. Bargosoahpamuš lea fámus doaisttážii ja doaibma devdojuvvo 1.1.2023 rájes dahje nugo sohppojuvvo. Bargui gullá 6 mánu geahččalanáigi.

Ohcanrávvagat

Sádde eaŋgalsgiel ohcamuša oktan mildosiiguin rekryterenvuogádahkii maŋimuštá 31.3.2022. Lavtte ohcamuššii:

  1. motivašuvdnareive (eanemustá 2 siiddu) mii sisdoallá čoahkkáigeasu doaimma dáfus dehálaš hárjánumis ja máhtolašvuođas, ja čilgehusa manin ozat aiddo dán barggu ja manin don galggašit válljejuvvot.
  2. Curriculum vitae (eanemustá 10 siiddu) mii galgá čuovvut Dutkamušehtalaš ráđđádallangotti rávvagiid: (<https://tenk.fi/fi/ohjeet-ja-aineistot/tutkijan-ansioluettelomalli>.
  3. Publikašuvdnalogahallan, millosepmosit DOI-dovddaldagaiguin, mii galgá čuovvut Suoma Akatemia publikašuvdnakategoriaide guoskevaš rávvagiid: https://www.aka.fi/en/research-funding/apply-for-funding/how-to-apply-for-funding/az-index-of-application-guidelines2/list-of-publications/

Merke doaimma dáfus logi deaŧaleamos publikašuvnna.

  1. Oanehis govvádus dutkanánssuin (eanemusat 2 siiddu)
  2. Oanehis govvádus oahpahusánssuin dahje oahpahusportfolio (eanemusat 4 siiddu) dákkár juoguin:
    1. Oahpahanjurdagat ja iežat karaktiseren oahpaheaddjin
  • du duogášjurdagat ja oainnut oahpahusa birra; mo dat dihttojit oahpahanbarggus? Govvádus alddát oahpaheaddjin ja oahpahusbargin.
    1. Vásáhus oahpaheamis ja oahpahusa ovddideamis
    2. Oahppomateriála buvttadeapmi ja geavaheapmi
    3. Iežat oahpahanmáhtuid doalaheapmi
    4. Oahpahusas ožžojuvvon máhcahat (oahppiid árvvoštallamat, akatemalaš guoibmeárvvoštallamat, bálkkašumit ja dohkkehuvvon oahpahančájánasat)
    5. Oahpahusa ovddideami višuvdna
      • muital oanehaččat mo áiggot ovddidit iežat oahpahusa ja oahpahusbarggu lagaš boahtteáiggis.
  1. Govvádus das mo leat háhkan dutkanruhtadeami (eanemustá 2 siiddu)
  2. Oanehis govvádus das mo áiggot ovddidit sámi kultuvrra suorggi dutkamuša ja oahpahusa (eanemustá 3 siiddu)

Válljenproseassa

Válljemis čuovvut Oulu universitehta rekryterenrávvagiid. Nammaduvvon válmmaštallanjoavku válmmaštallá válljenproseassa ja dahká ohcciid publikašuvdnalogahallamiid vuođul publikašuvdnaanalysa. Buoremus ohcciid árvvoštallá olggobeale akatemalaš áššedovdijoavku. Árvvoštallama vuođđun leat čuovvovaš bohtosat:

  • dieđalaš doaibma ja mo dat dihtto publiserendoaimmas, dieđalaš ovdanbuktosat sihke máidnumat ja bálkkašumit
  • oahpahusánssut ja daid árvvoštallan (oahpahusportfolio, oktan studeanttaid árvvoštallamiiguin)
  • dutkkus- ja nákkosgirjestudeanttaid bagadeapmi
  • ruhtadeami háhkan ruhtagálduin maid alde olugat gilvalit
  • sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš fierpmádagat
  • ohcci doaimmaid akatemalaš ja servodatlaš mearkkašahttivuohta ja potentiála

Mii sáhttit bovdet ohcciid, geain leat eanemus ánssut, addit oahpahančájánasa ohccojuvvon doaimma suorggis fáttá birra mii mearriduvvo sierra, ja sidjiide sáhttit ordnet dilálašvuođa mas sáhttet njálmmálaččat buktit ovdan oainnuideaset das mo sii áigot ovddidit doibmii gullevaš bargguid.

Lassidieđut

Lassidieđuid barggu birra addiba Giellagas-instituhta hoavda Anni-Siiri Länsman, anni-siiri.lansman@oulu.fi, tel. 040 518 3781 ja dekána Paula Rossi, paula.rossi@oulu.fi, tel. 050 350 6609.