Säämi kultuurarkkâdâh

Materialeh

A. JIENÂPÄÄDIH

Listo almostittum säämimuusikist 1943-2016

B. VIDEOMATERIALEH

C. KOVEH

D. ČAALÂLIIH AMNÂSEH

E. TIŊGÂČUÁGÁLDÂH

Säämi kulttuurarkkâduv Áillohaš-čuágáldâh vuáđudui ive 2016. Čuágáldâhân kuleh Áillohaš jieijâs rähtim já sunjin kyeskee arkkâdâhmaterialeh já luvâlduvah, moid láá nurrum il. puoh Áillohaš eellimpaargon lohtâseijee almostitmeh já lávdástâlmeh. Čuágálduv jienâpäddimaterileh tuálih sistees olgosadelum já olgosaddelhánnáá muusik, jienâkiirjijd Áillohaš tihtâtuojijn, lavluid já nuotâid suu tiivtâi várás, jienâtaiđuu, koijâdâlmijd, radiosaavâid já teatter-, filmâ- já televisiolávdástâlmijd já jienâmaterial čaitâlmijn já fiilmâin.

Giellagas-rááiđu čuágáldâhân kulá arkkâdâhmaterial, mii lohtâs Oulu ollâopâttuv Giellagas-institut toimáid. Čuágálduvâst láá jienâpäädih, videoh, koveh, ennuv olgosadelum já olgosaddelhánnáá čaalâlâš materialeh já uccâ tiŋgâčuágálduvâš. Giellagas-rááiđu videomaterialáid kuleh nágustilálâšvuođah, seminareh já máttááttemtilálâšvuođah. Enâmus lii vyerkkejum tavesämikielâ máttááttâs. Arâdumos nágustilálâšvuođâ vuárkká lii ivveest 1984, ko Tuomas Magga nágáttâlâi Oulu ollâopâttuvâst vuossâmužžân sämmilâžžân tuáhtárin. Giellagas-čuágáldâhân kuleh meid vuárháh säämi aalmugpeeivi seminarijn já toi ohtâvuođâst uárnejum tilálâšvuođâin tego mááccuhčáittusijn. Iänááš tain láá kovvejum Oulust.

Čuágáldâhân kuleh jienâpäädih, videomaterialeh, koveh, kirjálâšvuotâ já äššikirje- já markkânistemmaterialeh sämmilijd kulttuuráid lohtâseijee tábáhtusâin. Material lii čoggum nuuvt kulttuurtábáhtusâin ko tieđâlâš tiälâšvuođâin-uv. Fáárust lii material om. algâaalmugij festival Davvi Šuvva vuossâmuu ivveest 1979 já lingvistlii Fennougristkongresist ivveest 1980.

Čuágáldâh tuálá sistees oskolduvlijd jienâvuárháid já kirjálâšvuođâ sämikieláid, mut meid váldukielah láá fáárust. Oovtâ olesvuođâ hämmejeh Yle Sámi Radio čuágáldâhân kullee vuoiŋâliih radiosaavah iivijn 1973–1979, moi siste lii tavesämikielâ lasseen valjaas material meid anarâš- já nuorttâlâškielân. Čuágáldâhân kuleh meid päddejum säärnih, vuoiŋâlâš muusik já čaalâliih amnâstuvah.

Arkkâdâhmaterialijd puáhtá kevttiđ Säämi kulttuurarkkâduvâst Oulu ollâopâttuv Giellagas-institutist. Kevttimsopâmuš kenigit arkkâduv kevttee čuávvuđ arkkâduv kevttimnjuolgâdusâid, tiätusyeji- já tahheevuoigâdvuotâlaavâid já eres ravvuid, moh arkkâduv kevttimist adeluvvojeh.

Material kevttee kalga miäruštâllâđ čaalâlávt, et maht já mon várás sun áigu kevttiđ material, ovdil ko sun finnee taid olssis kiävtun. Šiev suijâ kevttiđ material puáhtá leđe om. tutkâm, máttááttem tâi persovnlâš aggâ tego jieijâs suuhân uápásmum. Arkkâduvâst puáhtá meid kolliđ. Om. ávus tilálâšvuođah tâi uáppei kolliimeh láá vyevih uápásmuđ sämikulttuur materialáid.

Uási materialist lii mielâkiddiivâš sehe sämmilijd já iärásáid, kiäh láá movtijdum sämikulttuurist. Uási vist láá uáli persovnliih já tuálih sistees meid rašes fáádáid. Puoh materialij kevttimist kalga väldiđ huámmášumán sehe eettilijd koččâmušâid já persovntiätusyeje. Arkkâdâhmaterialij já toi kevttim stivrejeh Arkkâdâhlaahâ, Tahheevuoigâdvuotâlaahâ (1961/404) já Persovntiätulaahâ (1999/523).

Ravvuuh kuossijd já materialij kevtteid (pdf)

1) Siäiludiđ sämikulttuurân kyeskee čaalâlâš material, kuuvijd já jienâpaadijd.

2) Digitistiđ material já faallâđ máhđulâšvuođâ kevttiđ arkkâdistum materialijd tutkâmušâst já Giellagas-institut máttááttâsâst.

3) Faallâđ amnâsijd sämmilij ärbivuovij já -tiäđui naanoodmân já iäláskitmân já persovnlii ohtâvuođâ hammiimân táálái sämmilij já sii maddârij kooskâst.

4) Toimâđ teivâdemsaijeen jieškote-uvlágán sämimaterialij kevttei já toi Suomâ arkkâduvâi kooskâst, moh siäiludeh sämimaterialijd.

5) Faallâđ äššitubdâmuš já ravvuid sämimaterialij kevttimân kyeskee koččâmušâin.

Säämi kulttuurarkkâdâh

Giellagas-institut

PB 1000

FI-90014 Oulu ollâopâttâh

Suomâ

Säämi kulttuurarkkâdâh lii Oulu ollâopâttuv humanistisii tieđâkode kuálmád keerdist, visteest HUM333.

Šleđgâpostâ: ska(at)oulu.fi / marko.jouste(at)oulu.fi

Puh.: +358-41-4363964 (Marko Jouste)