Giellagas-institut

Tiervâpuáttim Giellagas-instituutân! Mist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemus máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst.
Vedenpinta järven rannassa, josta heijastuu vastapäisellä rannalla kasvava metsä.

Oppâm

Tiäđuh já uđđâseh uáppeid láá nurrum Oulu ollâopâttuv Opiskelijalle-sijdoiđ (suomâkielân).

Tervetuloa opiskelijan sivuille!

Äigikyevdil

Almostitmeh

Amnâseh

Tutkâmuš

Giellagas-institut nubbe váldupargo máttááttem ooleest lii sämikielâ já sämikulttuur tutkâmuš, nube náál ettum puoh ton tiäđu lasettem, mii kuáská sämmilij kieláid, historján, ohtsâškoodán já eres kulttuuralmonáid. Tutkâmuš lii uási puoh pargei – professorij, lehtorij já eromâšávt totkei – pargoost, mut tot kulá meid uáppeid, ko sij čäälih loppâpargoidis já vala tast maŋa-uv máhđulávt juátkih jotkâuáppen.

Jotkâuáppeeh

Ohtâvuotâtiäđuh

Giellagas-instituutti
PL 1000
90014 OULUN YLIOPISTO

Kollimčujottâs: Erkki Koiso-Kanttilan katu 1(Oulu ollâopâttâh, Linnanmaa > Humanistisâš tieđâkodde > 3. kerdi)

Säämi kulttuurarkkâdâh

Giellagas-instituutin historiaa

Sämikielâ máttááttâs aalgij Oulu ollâopâttuvâst ive 1970 suomâkielâ lájádâsâst. Ive 2004 rääjist Giellagas-instituut lii toimâm Oulu ollâopâttuv humanistlii tieđâkode sierânâs oovtâdâhhân, mii lii tieđâkode huksiittâs kuálmád keerdist.

Giellagas-instituut vuáđudem adai ive 2001 aalgâ rääjist instituutist lii lamaš Máttááttâsministeriö čujottâm väldikodálâš ovdâsvástádâs orniđ já ovdediđ sämikielâ já säämi kulttuur alemus máttááttâs já tutkâmuš Suomâst. Giellagas-instituut vuáđudem maŋa stuárráámus nubástus ovdii itoi lii lamaš tot, et puáris oppâamnâsist "Sämikielâ já -kulttuur" šoddii kiđđuv 2004 kyehti válduamnâs, sämikielâ já säämi kulttuur.