Arkiivi jiõn

Pueʹtted tiõrvân sääʹmǩiõllsa Arkiivi jiõn jiõnnliântt- da mättmateriaalnorldõʹǩǩe!
Järvi lapissa, järven pinnalla hiukan sumua, oikealla ja taka-alalla metsää.

PUÄʹĐ TIÕRVÂN KULDDED DA MÄTTJED!

Tääiʹben kaaunak jiõnnliântid (wav/mp3) sääʹm mainsteeji arkiivmainstâttmõõžžin koolm sääʹmǩiõʹlle. Lââʹssen kaaunak vaalmâš haʹrjtõõzzid da jurddjid, mõõivuiʹm jiõnnmateriaalid vuäitt ââʹnned vuâđđškooulmättʼtummšest. Puk mainnâz käunnʼje ǩeeʹrjtum hääʹmest še, da tõõi õhttvuõđâst lie jåårǥlõõzz leʹbe õʹhtteǩeässmõõžž da sääʹnnliist lääddas. 

Mainsteei lie šõddâm 1800-lååǥǥ looppâst. Siʹjjid leäʹt mainstâttam 1930-lååǥǥast da 1960- da 1970-lååǥǥain. Teem lie määŋgnallšem: lie kuhttu vuäʹmm mainnâz da saaǥǥ arggpeeiʹv jieʹllmest. 

Materiaal lie tobdldõõǥǥ da peittsääʹn tueʹǩǩen. Uʹčteeʹl, sieʹbr, ruåđ, tuʹtǩǩeei da jeeʹres sääʹmõhttsažkååʹdd vuäzzla vuäiʹtte tiʹllʼjed tobdldõõǥǥid Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt Sääʹm kulttuurarkiivâst.

Sääʹmǩiõllsa jiõnnliânt: Õhttsiʹžže 1,5 čiâss, 21 mainnsed

Vuäpstõõzz

Uʹčteeʹl, sieʹbr, ruåđ, tuʹtǩǩeei da jeeʹres sääʹmõhttsažkååʹdd vuäzzla vuäiʹtte tiʹllʼjed tobdldõõǥǥid Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt Sääʹm kulttuurarkiivâst e-pooʹštin, teʹlfoonin leʹbe ǩiiʹrjin (ǩiičč õhttvuõtt vuâlbeäʹlnn). Iʹlmmet nõõmad da ǩeeʹrjet, mõõn diõtt haaʹlääk piâssâd ââʹnned materiaalid. Jos leäk uʹčteeʹl, mušttâl mõõn škooulâst da klaassâst leäk tuâjast. Iʹlmmet še, mõõn addrõʹsse tobdldõõǥǥid vuäitt vuõltteed.  

Ko leäk vuäǯǯam tobdldõõǥǥid, piâzzak ǩiččâd da kulddled materiaalid ouddseeid liiŋk pääiʹǩ. Liiŋk tueʹǩǩen kaaunak tääʹrǩab vuäpstõõzzid da kolmm maapp, koid materiaal lie norrum ǩiõli mieʹldd. Juõʹǩǩ maappâst lie: jiõnnliânt, litteraatt, õʹhtteǩeässmõõžž (lääddas), sääʹnnliist, škooulhaʹrjjtõõzz da vuäpstõõzz uʹčteela. 

Mainnâz peʹštte õõut minuuttâst 18 minuutt räjja da tõk lie digitaal hääʹmest. Jos materiaalin puätt tekniikklaž probleeʹm, mõõk jie aainâs leäkku ǩidd tuu jiijjad aparaattin leʹbe neʹttõhttvuõđâst, vuäitak iʹlmmted ääʹššest Sääʹm kulttuurarkiiʹve. 

Sääʹmǩiõllsa arkiivmateriaal

Puk mainnâz tän materiaalâst lie valddum Oulu universiteeʹtt Sääʹm kulttuurarkiivâst, da tõk lie kopio Dåmmjânnam ǩiõli kõõskõõzz Lääʹddǩiõl liânttarkiivâst (Kotus SKNA). Mainnâz lie čuõppum mainstâttmõõžžin. Prokopi Jefremoff lij mainstõttum eeʹjjest 1939, jeeʹres mainsteeʹjid lie mainstâttam 1960- da 1970-lååǥǥain. Teʹl meeräʹrbbvuõđ tuʹtǩǩeei noʹrre jiânnai jiõnnmateriaal pirr Sääʹmjânnam, Čeʹvetjääuʹr da Njeäʹllem vuuʹdin še. Mieʹrren leäi ruõkkâd saaʹmi äʹrbbvuõđđ veiddsânji. Mainstâttmõõžžin ǩiõttʼtõʹlle jiânnai jiijjâs siid oummid da šõddmõõžžid. Vuäʹmm mainnâz lie še jiânnai, ouddmiârkkân stäʹlmmstääll-, čeäkkli-, čuuʹđđ-, bieʹss- da šuuʹttmainnâz. Nuõrttsääʹm liântin lie jiânnai leeuʹd še, da õõldâshistoor – evakko da vuäʹmm Peäccam jieʹllem – pirr mainste še.  

Mainstõttum oummu, nuʹtt koččum ǩiõllvuäppaz, leʹjje takainalla vuäʹmm oummu. Prokopi Jefremoff leäi mainstempoodd nuõrr ooumaž, leša jeeʹres mainsteei leʹjje nuʹtt 70-ekksa. Puärrsab puõlvvõõǥǥid njäälmlaž mainstemäʹrbb lij leämmaž vääžnʼjumuš neävv seʹrdded ouddårra mõõnni puõlvvõõǥǥi mooštaid da jiijjâz ǩiččlâsttmõõžžid. 

Ååʹn šuurmõs vueʹss sääʹm-materiaalin Lääʹddjânnam arkiivin lie digitõsttum da arkiivin vuäitt raukkâd kopioid jiõccses, jõs pâstt vuâđđõõttâd mõõn diõtt haaʹlad tõn. Materiaal vuäitt õinn leeʹd simmna vaiggâd ââʹnned tõnt ǥu arkiiv lie pååđai pirr Lääʹddjânnam, arkiivi looǥǥõõttâmteâđ jie pâi leäkku tiiudla da juõʹǩǩ arkiivâst jie leäkku sääʹmǩiõl siltteei tuâjjla. Kaʹnnat kuuitâǥ ooccâd, ǥu arkiivin lie teâđ juõʹǩǩ sääʹmsooǥǥâst, täujja miâlggâd juõʹǩǩ piârrjest še. 

Meäʹr

Tät jiõnnliântt- da mättjem-materiaalobbvuõtt lij rajjum eeʹjjest 2018 Sääʹm kulttuurarkiiv Arkiivi jiõn mättjem-materiaalin -projeeʹktest. Projeeʹkt mieʹrren lij puʹhtted saaʹmi äʹrbbteâđ arkiivâst škooulid da nuʹtt tueʹrjjeed da nââneed päärnai da nuõri sääʹmidentiteeʹtt. Tõn lââʹssen projeeʹkt mieʹrr lij maaccted tuʹtǩǩeemteâđ mååust sääʹmõhttsažkådda. Škooulhaʹrjtõõzz vuâđđâʹvve sääʹm äʹrbbtiõttu da tueʹrjjee mättʼtemplaan vueiʹvvmieʹrid. 

Raajjivuõiggâdvuõđ

Tääi materiaali raajjivuõiggâdvuõđ koʹlle Sääʹm kulttuurarkiiʹve. Tõt miârkkšââvv, što materiaalid ij vuäǯǯ čuäjtõõllâd leʹbe kopiâʹstted raajji lååʹvtää. Mättʼtõõzzâst materiaalid vuäǯǯ laaddâd da čuäjtõõllâd škooulniiʹǩǩid, leša tõid ij vuäǯǯ õlmstâʹtted. Privaatt âânnmõʹšše materiaalid lij še lååʹpp laaddâd, leša tõid ij vuäǯǯ õlmstâʹtted ni mõõnʼnalla, ij ni sosiaal mediast (oudm. Fakebookkâst, Twittrest dno). Tuʹtǩǩeei vuäiʹtte väʹldded õhttvuõđ Sääʹm kulttuurarkiiʹve, jõs haaʹlee ââʹnned materiaalid tuʹtǩǩummšest.

Späʹsseb

Späʹsseb pukid, ǩeäk lie reâuggam tän projeeʹkt da mättjem-materiaalpaaŋk ouʹdde. Šuurmõs späʹsseb mâʹnne mainsteei-pokoiniiʹǩǩid da sij ruåđid, ǩeäk lie ouddam lååʹv ââʹnned mainstâttmõõžžid tän projeeʹktest. Späʹsseb tuʹtǩǩeeʹjid še, ǩeäk lie liânttääm da ruõkkâm sääʹm äʹrbbteâđ. Mij späʹssbõõššâp Lääʹddjânnam Kulttuurfoond da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ projeeʹkt teäggtummšest. Späʹsseb Giellagas-instituʹtte tuejjsõõji, aparaatti da puõʹri vuäʹppõõzzi ooudâst. Õlmstâʹttemlooʹvi ooudâst späʹsseb Lääʹddjânnam Ǩeerjlažvuõđ Seäbrra, Turku universitetta, Oulu liânttarkiiʹve, Kotuʹsse da Lääʹdd-Ugrlaž Seäbrra. Späʹsseb projeeʹkt čieʹppes ǩiõlltuâjjlaid še. Aanrõšǩiõl vueʹzzin späʹsseb võl Aanrõšǩiõl seäbrra, Erkki Itkonena da Lea Laitinena. 

Õhttvuõtt

Giellagas-institutt / Sääʹm kulttuurarkiiv 
PL 1000, 90014 Oulu universiteʹtt 
ska(at)oulu.fi / +3584 14 363 964

Sääʹm kulttuurarkiiv da jeeʹres sääʹm-materiaalid seeilteei arkiivi materiaalid peäss tobdstõõttâd, ko väldd õhttvuõđ arkiivid. Arkiivin lij nåkam vueʹǩǩ, što aalǥâst tiuddeet ââʹnnem-mäinnčõnnõõttmõõžž, koʹst låʹppeet jääʹǩǩted laaʹjjid da arkiiv vuâkkõõzzid. Mâŋŋa ko lij vuäǯǯam lååʹv, vuäitt mõõnnâd arkiiʹve tobdstõõttâd materiaalid, koid lij raukkâm. Måttam arkiivin måttam materiaalin vuäitt vuäǯǯad kopio jiõccses.

Äiʹttjäuʹrr, Suäʹđjel 2016. Snimldõk: Sääʹm kulttuurarkiiv