Máhcahat

giellagas[at]lists.oulu.fi
ovdanamma.goargu@oulu.fi
tel. +358-8-553 3486
fáksa +358-8-553 3451

Giellagas-instituhtta
PB 1000
FI-90014 Oulu universitehta
Suopma

Oulun yliopisto
GIELLAGAS-INSTITUHTTA

Joatkkaskuvlejupmi

Rávvagat joatkkaskuvlejupmái

Giellagas-instituhta doavttirskuvlla joatkkastudeanttat ja sin dutkanfáttát:

Ulla Aikio-Puoskari: Sámeoahpahus Davviriikkaid vuođđoskuvllain – veardádalli dutkamuš gielalaš olmmošvuoigatvuođaid perspektiivvas
Dat lea skuvlenpolitihka dutkamuš, mas leat oktavuođat maiddái eará dutkansurggiide: álbmogiidgaskasaš riektái, guovttegielatvuođa dutkamuššii ja giellasosiologiijai. Váldoávnnas lea sámiid kultuvra, mii lea máŋggadieđalaš dutkansuorgi. Earenoamáš dutkanberoštumit: sámegiela sajádat oahpahusas, oahpahus sámegielas ja sámegillii, giela revitaliseren, guovttegielatvuohta, skuvlenpolitihkka, giellapolitihkka, gielalaš olmmošvuoigatvuođat, álgoálbmogiid oahpahus.

Profiila (PDF)

Earenoamáš dutkansuorggit (PDF)

Publikašuvnnalistu (PDF)

Johanna Ijäs: Davvisámegiela vearbasojahanmorfologiija oččodeapmi
Dutkamuša ulbmil lea guorahallat máná vearbasojahanmorfologiija oččodanproseassa agis 1;1–3;6. Dutkanobjeaktan lea simultánalaččat guovttegielat mánná gean vuosttašgielat leat sáme- ja suomagiella.

Marjatta Jomppanen: Veardádalli dutkamuš davvisámegiela ja suomagiela vuođđoinfinitiivvain

Profiila (PDF)

Earenoamáš dutkansuorggit (PDF)

Publikašuvnnalistu (PDF)

Marko Marjomaa: Davvisámegiela Guovdageainnu suopmana álgo- ja loahppadettolaš vokálasekveanssaid akustihkalaš iešvuođat
Dutkamuš gieđahallá Guovdageainnu suopmana álgodettolaš diftoŋggaid /ie, ea, oa, uo/, loahppadettolaš diftoŋggaid /i•e, e•a, o•a, u•o/, álgodettolaš guhkes monoftoŋga /aa/ ja loahppadettolaš guhkes monoftoŋga /a•a/ akustihkalaš iešvuođaid. Dutkanmetoda lea eksperimentálafonehtalaš.

Taarna Valtonen: Sámegielaid báikenamat ja báikenammavuogádagat
Dutkkan njealji sámegiela (sN, sI, sSk, sS) báikenamaid kvalitatiivvalaččat giela ja kultuvrra geahččanguovllus. Giellaoasis čielggadan ja veardádalan namaid ráhkadusa ja vuođđoosiid sátneráju. Kulturoasis teoretiseren pragmáhtalaš semiotihka ja kognitiiva lingvistihka vehkiin namaid sisdoalu ja daid kultuvrralaš málliid, mat stivrejit dan šaddama ja geavaheami. Guorahalan maid namaid ja ealáhusaid oktavuođa ja unnit- ja eanetlogu gielaid gaskavuođaid báikenamaid geahččanguovllus.