Giellagas-instituhtta

Bures boahtin Giellagas-instituhttii! Mis lea váldegottálaš ovddasvástádus sámi gielaid ja sámiid kulttuvrra bajimus oahpahusas ja dutkamis Suomas.
Vedenpinta järven rannassa, josta heijastuu vastapäisellä rannalla kasvava metsä.

Studeren

Studeanttaide oaivvilduvvon dieđut ja ođđasat leat čohkkejuvvon Oulu universitehta studeanttaide-siidduide.

Opiskelijalle (suomagillii)

Publikašuvnnat

Oahppoávdnasat

Dutkamuš

Oahpahusa lassin Giellagas-instituhta nubbin váldobargun lea sámegiela ja -kultuvrra dutkan, namalassii lasihit buot dan dieđu mii gieđahallá sámiid gielaid, historjjá, servodaga ja eará kultuvrralaš fenomenaid. Dutkan gullá buot bargiide – professoriidda, lektoriidda ja erenoamážit dutkiide – muhto dat gullá maid studeanttaide, geat čállet loahppabargguid, ja maŋŋáge go sii jotket joatkkastudeantan.

Joatkkastudeanttat

Oktavuohta

Giellagas-instituhtta
PB 1000
90014 OULU UNIVERSITEHTA

Giellagas-instituutti
PL 1000
90014 OULUN YLIOPISTO

Čujuhus: Erkki Koiso-Kanttilan katu 1
(Oulun yliopisto, Linnanmaa > Humanisttalaš dieđagoddi > 3. geardi)

Saamelainen kulttuuriarkisto - Sámi kulturarkiiva

Giellagas-instituhta historjá

Sámegiela oahpahus álggii Oulu universitehtas jagi 1970 suomagiela instituhtas. Jagi 2004 rájes Giellagas-instituhtta lea leamaš Oulu universitehta humanisttalaš dieđagotti sierra ovttadat.

Giellagas-instituhta ásaheami rájes, jagi 2001 álggus, instituhtas lea leamaš Suoma oahpahusministeriija mearridan riikkaviidosaš ovddasvástádus ordnet ja ovddidit sámegiela ja sámiid kultuvrra alimus oahpahusa ja dutkamuša Suomas. Giellagas-instituhta vuođđudeami maŋŋá stuorámus rievdadus ovddeš ektui lea dat, ahte giđđat 2004 boares oahppoávnnas sámegiella ja sámi kultuvra juhkkojuvvui guoktin váldoávnnasin, namalassii sámegiellan ja sámiid kultuvran.

Oulu universitehta sámegiela ja sámiid kultuvrra studeanttaid ávnnassearvi GieKu rs.