Giellagas-institut

Tiervâpuáttim Giellagas-instituutân! Mist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemus máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst.

GIELLAGAS-INSTITUUT HISTORJÁ

Sämikielâ máttááttâs aalgij Oulu ollâopâttuvâst ive 1970 suomâkielâ lájádâsâst. Ive 2004 rääjist Giellagas-instituut lii toimâm Oulu ollâopâttuv humanistlii tieđâkode sierânâs oovtâdâhhân, mii lii tieđâkode huksiittâs kuálmád keerdist.

Giellagas-instituut vuáđudem adai ive 2001 aalgâ rääjist instituutist lii lamaš Máttááttâsministeriö čujottâm väldikodálâš ovdâsvástádâs orniđ já ovdediđ sämikielâ já säämi kulttuur alemus máttááttâs já tutkâmuš Suomâst. Giellagas-instituut vuáđudem maŋa stuárráámus nubástus ovdii itoi lii lamaš tot, et puáris oppâamnâsist "Sämikielâ já -kulttuur" šoddii kiđđuv 2004 kyehti válduamnâs, sämikielâ já säämi kulttuur.

 

 

Uápuh

 

      Uáppuamnâseh

       

      Uáppuamnâsij keevâtliih ravvuuh já täärhib kurssâ- já salitiäđuh kávnojeh WebOodist.

      Opiskelijalle-sijđoh.

       

      Puáđi luuhâđ!

      Oulu ollâopâttâhân puáhtá uuccâđ ubâ Suomân kyeskee ohtsâšucâmist čujottâsâst opintopolku.fi. Váldu-uuccâm äigi lii kiđđuv, Giellagas-instituut peessâmiskoseh láá vyesimáánust.

      Giellagas-instituut uáppuamnâseh láá sämikielâ já säämi kulttuur. Ulmen lii, et sii kiäid kiäsut eromâšávt sämikielâ, peesih vuáijuđ nomâlâsân kielâaššijd, já nube tááhustges tagareh kiäid kiäsut iänááš kulttuur, pyehtih vuájudâttâđ säämi kulttuurân jo tállân uápui aalgâ rääjist. Kulttuuruáppoid kuleh mottoomverd meid sämikielâ uápuh, já säämi kulttuur lii tiäđust-uv luándulâš uálgiaamnâs kielâlohheid. Návt taah kyehti uáppuamnâs meid tuárjuv kyeimi kyeimis.

      Giellagas-instituutist puáhtá meiddei luuhâđ nuorttâlâškielâ (koltansaame) sierâ uáppuvuoigâdvuođáin amnâsuápui räi já pajekielâ viereskielân (pohjoissaame vieraana kielenä).

       

      1. Sämikielâ válduamnâsvuoigâdvuođâ (paje- teikâ anarâškielâ) puáhtá finniđ ucâmáin uáppen kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelmân kiiđâ ohtsâšucâmist já uásálistmáin peessâmiskosân. 

      Humanistlii tieđâkode uáppee puáhtá finniđ válduamnâsvuoigâdvuođâ meiddei čođâlditmáin anarâškielâ vuáđu- já amnâsuápuid ucemustáá árvusaanijn 3 já ucâmáin tieđâkoddeest válduamnâs molsomvuoigâdvuođâ.

      2. Säämi kulttuur válduamnâsvuoigâdvuođâ puáhtá finniđ ucâmáin ollâopâttâhân ohtsâšucâmist já uásálistmáin peessâmiskosân. 

       

      Tärhis tiäđuh valjiimist láá adelum humanistlâš tieđâkode valjimuáppásist (valintaopas).

       

      Lasetiäđuid ucâmist finnee Giellagas-instituutist:

      Tiäđuštâlmijd já rijjâ ucâmušâid anarâškielâ uálgiamnâsuáppoid puáhtá vuolgâttiđ ollâopâttâhmáttáátteijee:
      šleđgâpostâ: mervi.sistonen (at) oulu.fi
      puh. +358 (0)50 574 9280

      Marjatta Jomppanen
      šleđgâpostâ: marjatta.jomppanen (at) oulu.fi
      puh. +358 (0)50 308 0682

      Tiäđuid finnee meid Oulu ollâopâttuvâst:

      Hakijapalvelut, Oulun yliopisto
      hakijapalvelut (at) oulu.fi

       

      Uáppuamnâseh

       

      Sämikielâ

      Sämikielâ uáppuamnâsist láá kyehti linjá: pajekielâ/orjâlâškielâ (pohjoissaame) já anarâškielâ (inarinsaame). Sämikielâ kulá kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelmân (KIEKI). Sämikielâ lii humanistlâš tieđâsyergi, mon máttááttâsâst já tutkâmist váldojeh vuotân kielâ rááhtus já kiävttu, čaallum kielâ já sárnumkielâ, kielâtipšom já kielâ variaatio já ovdánem. Máttááttâs uárnejuvvoo pajekielân teikâ anarâškielân já suomâkielân ton mield, kuábbáá linjá uáppee väljee.

      Sämikielâ oppâamnâs ulmen lii škovliđ kielâmätteid Säämi ohtsâškode tárboid. Valmâštum uáppeeh pargeh eereeb iärrás máttáátteijen, totken, jurgâleijen, kielâtipšon, kielâteknologia äššitobden, sämikiel mediast já haldâttâhpargoin. Sämikielâ luuhâm, jiečânâs tutkâmpargoh já pargoelimân uápásmum lasetteh uáppei máhđulâšvuođâid peessâđ valmâštum maŋa uápuid västideijee paargon. Kandidaat- já maistertotkosij čođâldittem pištá ohtsis suulân vittâ ive. Kandidaattotkos čođâldittemäigi lii táválávt kulmâ ive, já maistertotkos čođâldittem váldá kyehti ive. Kielâ- já viestâdemuápui puotâ täärhist, lii-uv tust vuoigâdvuotâ pyerrinluhhum uáppoid (hyväksiluku; AHOT). Sämikielâ uápuid puáhtá juátkiđ ain tuáhtártotkos räi.

      Giellagas-instituut lii Suomâst áinoo saje, kost sämikielâ puáhtá luuhâđ eenikiellân ollâopâttâhtääsist. 

      Oulu ollâopâttuv sämikielâ já säämi kulttuur uáppei amnâsservi GieKu rs.

      PUV (HOPS)

      Fuksilaiđiittâs

      Amnâsmáttáátteijeeškovliittâs

       

      Pajekielâ

      Pajekielâ linjá lii uáivildum eenikielâlâš sárnoid teikâ tagaráid, kiäin lii šiev pajekielâ máttu.

      Uáppeeh kiäh halijdeh luuhâđ sämikielâ uálgiamnâsin pajekielâ linjáást kalgeh uásálistiđ vuolgâtäsi-iskosân. Vuolgâtäsi-iskos sulâstit peessâmiskos, mii uárnejuvvoo jyehi ive.

       

      Anarâškielâ

      Anarâškielâ linjá lii huksejum toin naalijn, et anarâškielâ suápá válduamnâsin sehe viereskielâláid algâttelleid ete tagaráid, kiäh haldâšeh kielâ pyerebeht, jo-uv eenikiel sárnoid teikâ anarâškielâ eenikielâ náál sárnoid. Anarâškielâ uápuid puáhtá algâttiđ aaibâs aalgâst kurssáin Inarinsaamen peruskurssi I, teikâ uáppee puáhtá meiddei uuccâđ västideijeevuođâ ovdebáá máttusis teikâ uápuidis já puáttiđ fáárun jieijâs kielâtááiđu tááhust hiäivulii saajeest. Anarâškielâ uápuin iänááš uási uárnejuvvoo viermiluvâldâlmin já káidusmáttááttâssân.

      Anarâškielâ máttááttâsâst já tutkâmist kuávdáš äššin láá kielâ rááhtus já kevttim, sarnum já čaallum kielâ, teoreetlâš já keevâtlâš kielâtipšom sehe kielâ muttuustâllâm já ovdánem. Anarâš uápui máttááttâs algâttuvvoo suomâkielân, já kielâ muttoo kuuloold anarâškielân vuáđu-uápui ääigi. Uáppoid kuleh meiddei jurgâlem- já kielâ revitalisaatiouápuh sehe pajekielâ já nuorttâlâškielâ uápuh. Uási uápuin puáhtá ovtâstittiđ pajekielâ já sämikulttuur máttááttâssân, nuuvt et máttááttâskiellân lii motomin meiddei suomâkielâ. Tastko eromâšávt pajekielâ kulloo ennuv já tastko pajekielâ já anarâškielâ ohtâvuođah láá čovgâdeh, ličij-uv avžuuttettee, et uáppee uásálistáččij aainâs-uv pajekielâ algâ- já jotkâkuursân. Uáppuohjelm ij toos kuittâg mahten kenigât.

      Anarâškielâ já pajekielâ lasseen Giellagas-instituutist puáhtá luuhâđ pajekielâ viereskiellân, nuorttâlâškielâ já säämi kulttuur. Taah suápih uálgiamnâsin meiddei anarâškielâ uáppeid. 

      Kejâstâh oppâamnâsân

      Anarâškielâ máttááttâs já tutkâm algii Oulu ollâopâttuvvâst ive 2000, kuás anarâškielâst šoodâi uálgiaamnâs. Ive 2011 anarâškielâst šoodâi jiečânâs maistertotkosân tuálvoo linjá sämikielâ válduamnâsân. Uáppuohjelm vuáđuduvá anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst (2009–2010) finnejum feeriimáid – škovliittâsâst, mon ääigi anarâškielâ mättimettum sierâ suorgij äššitobdein škuávlejuvvojii kielâsirdeeh. Jo kyehti suhâpuolvâ lijjii monâttâm kielâs, nuuvt et kielâ tarbâšij – já ain taarbâš – tuáimeid sehe kielâsiärvusist já ton ulguubeln.

      Sämikielâ oppâamnâs ulmen lii škovliđ maaŋgâtáiđusijd kielâ äššitobdeid sämisiärvus tárboid. Škovliittâsâst ovdâmerkkân jurgâlem lii tehelâš pargoost oppâmateriaal rähtimpargoin já kirjálâšvuođâ jurgâlmist. Anarâš kielâpirrâsist tiätu kielâ revitalisaatiost lii ohtâ kielâ kuávdášlijn keđgijuolgijn, mon tááhust uáppoid lii luándulâš väldiđ fáárun kuursâid revitalisaatiost. Ton lasseen kielâpirrâsist tarbâšuvvojeh äššitobdeeh máttááttâs- já tutkâmpargoid já meiddei sämikielâlii viestâdmân, kielâtipšomân já haldâttâhpargoid. Uáppee uápásmuvá pargoelimân jo uápuidis ääigi, já pargohárjuttâllâmpaje kulá kandidaattotkos uáppoid. 

      Uáppuolesvuođah ja toi uáppu-ulmeh

      Anarâškielâ vuáđu-uápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš anarâškielâ vuáđukielâoopâ já pasta kevttiđ kielâ luándulávt piäiválâš kiellân njálmálávt já kirjálávt. Ton lasseen uáppee haaldâš anarâškielâ tutkâmân labdaseijee kuávdáš tuáváduvâid já tobdá kielâ saje ohtsâškoddeest já anarâš kulttuur váldulinjáid.

      Anarâškielâ amnâsuápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš anarâškielâ ráhtus kieŋâlávt. Sun tobdá meiddei kirjekielâ šoddâm já čaallum kielâ ovdánem tááláá hámásis. Siämmáánáál uáppee finnee kieŋâlub uáinu kielâ sierâ tutkâmsuorgijn. Uáppee haaldâš tieđâlii čäällim vuáđuaašijd já máttá čäälliđ käldeigijn já amnâstuv iššijn uánihâš tieđâlâš tuđhâlmijd, ovdâsaavâid já eres kirjálijd já njálmálijd čáittusijd.

      Anarâškielâ čiäŋudeijee uápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš kielâ ráhtus kieŋâlávt. Sun áppád porgâđ jiečânâs tieđâlii pargo já máttá kevttiđ tutkâmpargostis ävkkin käldeid já tutkâmamnâstuv. Ton lasseen sun pasta porgâđ jiečânâs pargo já toimâđ äššitobden kielâ sierâ suorgijn.

      Anarâškielâ vuáđu-uápuh (25 uč)

      • HOPS - persovnlâš uáppuvuávám I  0 uč
      • Anarâškielâ vuáđukurssâ I  5 uč
      • Anarâškielâ njálmálâš kevttim I  5 uč
      • Anarâškielâ vuáđukurssâ II  5 uč
      • Anarâškielâ sujâttem hárjuttâskurssâ  5 uč
      • Anarâškielâ kirjálâš kevttim I  5 uč

      Anarâškielâ amnâsuápuh (45 uč)

      • HOPS - persovnlâš uáppuvuávám II  0 uč
      • Anarâškielâ fonologia já morfologia I  5 uč
      • Anarâškielâ ceelhâoppâ  5 uč
      • Anarâškielâ njálmálâš kevttim II  5 uč
      • Anarâškielâ kirjálâš kevttim II  5 uč
      • Anarâškielâ sänirähtimoppâ  5 uč
      • Anarâškielâlii pargoelimân uápásmum 5 uč
      • Jieijâs tutkâmsyergi teoria já keevâtlâšvuotâ (anarâškielâ)  5 uč
      • Kandidaatpargo (anarâškielâ)  10 uč
      • Maturiteet (kypsyysnäyte, anarâškielâ)  0 uč
      • Vaaljâuápuh anarâškielâ uálgiamnâsuáppeid 5 uč
      • Anarâškielâ spesiaalsyergi sänirááju (valjimkurssâ)  5 uč

      Anarâškielâ čiäŋudeijee uápuh (80 uč)

      • HOPS - persovnlâš uáppuvuávám III  0 uč
      • Anarâškielâ fonologia já morfologia II  5 uč
      • Nubbe sämikielâ (pajekielâ/nuorttâlâškielâ)  5 uč
      • Anarâškielâ revitalisaatio metodologia  5 uč
      • Valjimnáál leijee čiäŋudeijee uápuh (anarâškielâ)  15 uč
      • Graduseminaar (anarâškielâ)  10 uč
      • Pro gradu -tuuđhâlm (anarâškielâ)  40 uč
      • Maturiteet (anarâškielâ)  0 uč

       

      Säämi kulttuur

      Säämi kulttuur uápui ulmen lii uápásmiđ sämisiärvusân já -kulttuurân já toid kyeskee tutkâmân. Säämi kulttuur suogârdeh vijđáht maaŋgâi tavekulttuurij já algâalmugij uáinust. Säämi kulttuur čoonâs tiäđust-uv meid Tave-enâmij táváláid historjáláid, ohtsâškodáláid já juridikláid tiilijd.

      Säämi kulttuur lii uási historjá-, kulttuur- já viestâdemtiettui tođhosohjelmist (HIKUVIE). Máttááttâs ulmen lii adeliđ tiäđuid sämmilij ärbivyevi já siärvus jieškote-uvlágán peelijn já lasettiđ ibárdâs já kiäsuttume toid. Ulmen lii meiddei adeliđ maaŋgâlágán máátuid puáttee máttáátteijeid, äššitobdeid, virgeulmuid já totkeid.

      Máttáátteijen kuursâin láá sämmiliih, syemmiliih já olgoeennâmliih äššitobdeeh. Máttááttâskiellân lii táválávt suomâkielâ mut táárbu mield meiddei sämikielâ, eŋgâlâskielâ tâi ruotâkielâ.

      Uáppeeh kiäh loheh amnâsmáttáátteijen čođâlditeh págulâžžân uálgiamnâsin säämi kulttuur vuáđu-uápuid (25 uč).

       

      Uálgiamnâseh

       

      Nuorttâlâškielâ

      Nuorttâlâškielâ uápuh láá uáivildum uáppeid, kiäin lii eenikielâ nálásâš teikâ njyebžilis viereskielâ táiđu nuorttâlâškielâst. Tuárvi pyeri tááiđu kalga čäittiđ vuolgâtäsi-iskosáin. Vuoigâdvuođâ luuhâđ nuorttâlâškielâ vuáđu- já amnâsuápuid finnejeh Oulu ollâopâttuv uáppeeh já sij kiäin lii sierâ uáppuvuoigâdvuotâ. 

       

      Pajekielâ vieres kiellân

      Pajekielâ vieres kiellân lii rijjâ uálgiaamnâs puoh Oulu ollâopâttuv uáppeid. Uáppuamnâsist lii máhđulâš čođâldittiđ vuáđu-uápuid (25 uč). Lasetiäđuh suomâkielân.

       

      Eres uápuh

       

      Hárjuttâllâm

      GIELLAGAS-INSTITUUT UÁPPEI HÁRJUTTÂLLÂM

      Hárjuttâllâm uáivild taggaar pargo, mii lahtoo uáppusuárgán já mast heiviitteh uápuin ožžum máátuid keevâtlâšvuotân já nube tááhust uáppih aašijd, maid puáhtá anneeđ uápuin ävkkin. Hárjuttâllâm puáhtá čođâldittiđ jo-uv Suomâst tâi olgoenâmist. Uáppee ocá jieš hárjuttâllâmsaje já visásmit ohtâvuotâulmuin, et tot saje heivee.

      Hárjuttâllâm siskáldâs já šlaajâ kalgeh västidiđ válduamnâs škovlimmittomeerijd. Ulmen lii, et uáppee finnii hárjánem taggaar pargopirrâsist, moos sun sáttá moonnâđ paargon meid valmâštum maŋa.

      Uáppučuággáid puáhtá pieijâđ jo-uv sämikielâ (anarâš-, nuorttâlâš- teikâ pajekielâ) uáppoid tâi säämi kulttuur amnâsuáppoid teikâ čiäŋudeijee uáppoid. Jis ovdâmerkkân válduaamnâs lii sämikielâ já uálgiaamnâs säämi kulttuur, puáhtá sämikielâ pargohárjuttâllâm pieijâđ sämikielâ amnâsuáppoid tâi čiäŋudeijee uáppoid já säämi kulttuur pargohárjuttâllâmges säämi kulttuur amnâsuáppoid. Pargohárjuttâllâm uáppukoodi puáhtá leđe amnâsuápui teikâ čiäŋudeijee uápui "valjimnáál leijee čiäŋudeijee uápuh".

      Pargoeellimuápuh (25 uč)

      Kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelm (KIEKI) já historjá-, kulttuur- já viestâdemtiettui tođhosohjelm (HIKUVIE) uáppeeh pyehtih čođâldittiđ meid 25 uáppučuággá vijđosii pargoeellimuápui olesvuođâ, mii heivee kandidaat- teikâ maistertotkos uálgiamnâsin. Pargoeellimuápuid uážžu väldiđ meid pargohárjuttâllâm lasseen. Soovâ ääšist hárjuttâllâm ovdâsvástádâsulmuin.

      Koijâd lase:

      Oulu ollâopâttuv hárjuttâllâm-sijđoh.

      Hárjuttâllâm ohtâvuotâolmooš Giellagas-instituutist lii Marjatta Jomppanen: marjatta.jomppanen (at) oulu.fi, +358 (0)50 308 0682

       

      Uáppeelonottem

      Giellagas-instituutist lii uáppeelonottemsopâmuš UiT Taažâ Arktisáin ollâopâttuvváin já Säämi ollâškovláin. Keevâtlávt sopâmuš meerhâš tom, et Giellagas-instituut uáppein lii älkkee peessâđ toid lonottemuáppen. 

      Láá meid maŋgâ eres lonottemohjelm já eennâm miätá maailm, moid puáhtá uuccâđ uáppeeloonootmân. Olgoenâmijn čođâldittum uápuh ferttiiččii leđe tagareh, et tain lii uáppei ävkki, já tot kote áigu vyelgiđ loonootmân, kalga muuneeld selvâttiđ, magarijd uápuid sun puáhtá olgoenâmist luuhâđ. Jis olgoenâmijn čuággojeh tuárvi ennuv uápuh, te tain puáhtá čokkiđ sierânâs uálgiamnâsolesvuođâ.

      Huám! Uuccâmääigih já išeruuđâi stuáruduvah mulsâšuveh. Giellagas-instituut lii máhđulâšvuođâi mield tuárjum sii kiäh vyelgih uáppeeloonootmân (suulân 1500 euro ihán).

      Oulu ollâopâttuv uáppeelonottem-sijđoh.

      Lasetiäđuh

      international.office(at)oulu.fi

      Giellagas-instituut:
      Marjatta Jomppanen
      marjatta.jomppanen (at) oulu.fi
      Puh. +358 50 308 0682

       

      Jotkâuápuh

      Ollâopâttuv totkeeškovlâ UniOGS (University of Oulu Graduate School) lii tárguttum puoh uáppei várás, kiäh láá čođâlditmin tuáhtáruápuid Oulu ollâopâttuvâst.

      Giellagas-instituut jotkâuáppeeh já sii tutkâmfáádáh