Giellagas-institutt

Pueʹtted tiõrvân Giellagas-instituʹtte! Meeʹst lij väʹlddkååddlaž vasttõs sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur pââimõs mättʼtõõzzâst da tuʹtǩǩummšest Lääddjânnmest.

Giellagas-institutt

GIELLAGAS-INSTITUUTT HISTORIAST

(Tâʹvv)sääʹmǩiõl mättʼtõs aaʹlji Oulu universiteeʹttest eeʹjj 1970 lääʹddǩiõl beäʹlnn. Eeʹjj 2004 rääʹjest Giellagas-institutt lij tuåimmjam Oulu universiteeʹtt humaniistla tiõđkååʹdd jiõččniʹžžen õhttõkkân. Tõn tuåimmsââʹj lie universiteeʹttest kuälmad riâddâst.

Giellagas-instituutt vuâđđeeš eeʹjj 2001 aalǥâst. Tõn rääʹjest instituuttâst lij leämmaž mättʼtõsministeria čuäʹjtem väʹlddkååddlaž vasttõs riâššâd da oouʹdeed sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur pââimõs mättʼtõõzz da tuʹtǩǩummuž Lääʹddjânnmest. Mâŋŋa ko Giellagas-instituutt vuâđđeeš, šuurmõs muuttâs lij leämmaž tõt, ko ǩeâđđa 2004 puäʹres mättaunnsest “sääʹmǩiõl da -kulttuur” šõʹdde kueʹhtt vueiʹvvaunnâz, sääʹmǩiõll da sääʹmkulttuur.
 

Mättʼtõõttâm

 

 

Mättaunnsi praktiikkla vuäppõõzz da tääʹrǩab kurss- da lõnnjteâđ käunnʼje WebOodist.

Mättʼtõõttiseäʹbrr GieKu rs

 

Ooʒʒ mättʼtõõttjen!

Oulu universitetta ooʒʒât väʹlddkååddla õhttsažooccmest čuäjtõõzzâst opintopolku.fi.

Ooccâmpââʹjj lij ǩeâđđa, Giellagas-instituutt vaʹlljeemteeʹstid riâžžât vueʹssmannust. 

Oulu universiteeʹtt Ooʒʒ mättʼtõõttjen -seeid

 

Mättaunnâz

 

Sääʹmǩiõll

Sääʹmǩiõl (tâʹvvsääʹm, aanrõšǩiõll da sääʹmǩiõll) lie ǩiõli da ǩeerjlažvuõđ tuʹtǩǩõsprograamm vueiʹvvaunnâz. Tõk lie õhtt ooccâmpäiʹǩǩ, leša juõʹǩǩ ǩiõll lij jiijjâs-i vueiʹvvaaunâs. Vueiʹvvaaunâs âlgg vaʹlljeed juʹn ooccâm-määʹttest.

  • Tâʹvvsääʹmǩiõl linjj lij jurddum jieʹnnǩiõllsaid leʹbe siʹjjid, ǩeäin lij šiõǥǥ tâʹvvsääʹmǩiõl silttõs.
  • Aanrõšǩiõll suäpp vueiʹvvaunnsen pukid: veeʹresǩiõllsaid alttõõlʼjid da siʹjjid, ǩeäk juʹn pueʹrben silttee ǩiõl.
  • Sääʹmǩiõl linjj lij jurddum mättʼtõõđjid, ǩeäin lij jieʹnnǩiõlnallšem leʹbe šiõǥǥ veeʹres ǩiõl silttõs sääʹmǩiõlâst.

Sääʹmǩiõl mättaunnâz mieʹrren lij škooulted ǩiõllsiltteeʹjid sääʹmõhttsažkååʹdd taarbi vääras. Valmštõõvvâm mättʼtõõđi lie tuâjast jeäʹrbi mieʹldd uʹčteeʹlen, tuʹtǩǩeeʹjen, jåårǥlõʹttjen, ǩiõllhuõl da ǩiõllteknologia äʹšštobddjen da sääʹmǩiõllsa mediast di vaaldšemtuâjain. Kandidatt- da maistertuʹtǩǩõõzzi spraavdõõttmõš peštt nuʹtt vitt eeʹjj. Kandidatt-tuʹtǩǩõõzz takai spraavdõõttâmäiʹǧǧ lij kolmm eeʹjj da maistertuʹtǩǩõõzz kueʹhtt eeʹjj.

Sääʹmǩiõl mättjummšid vuäitt juäʹtǩǩed sa dåhttartuʹtǩǩõõzz räjja. Giellgas-institutt lij oʹdinakai päiʹǩǩ Lääʹddjânnmest, koʹst sääʹmǩiõl vuäitt mättʼtõõttâd universiteʹtt-tääʹzzest. Lââʹssen Giellagas-instituuttâst vuäitt mättʼtõõttâd sääʹmkulttuur da tâʹvvsääʹmǩiõl veeʹres ǩiõllân.

Lââʹssteâđ lääʹddǩiõʹlle

 

Sääʹmkulttuur

Sääʹmkulttuur mättjummši mieʹrren lij tobddâd sääʹmõhttsažkååʹdd, sääʹmkulttuur da tõid kuõskki tuʹtǩǩummuž. Sääʹmkulttuur ǩiiččee veiddsânji määŋgai tâʹvvkulttuuri da alggmeerai perspektiivâst. Sääʹmkulttuur teâđast õhttan Tâʹvvjânnmi takai histoorlaid, õhttsažkååddlaid da juridiikklaid ǩiâvvmõõžžid še.

Sääʹmkulttuur lij vueʹss historia-, kulttuur- da saaǥǥtemtiõttji tuʹtǩǩõsprograammâst (HIKUVIE). Mättʼtõõzz mieʹrren lij uʹvdded teâđaid saaʹmi äʹrbbvuõđ da õhttsažkååʹdd jeeʹresnallšem pieʹlin da lââʹzzted fiʹttjõõzz da perstummuž tõid. Mieʹrren lij še uʹvdded silttõõzzid puäđlvaid uʹčteeʹlid, teâđteeʹjid, veʹrǧǧniiʹǩǩid da tuʹtǩǩeeʹjid. 

Uʹčteeʹlen kuursin lie säʹmmla, läʹddla da ålggjânnamla äʹšštoobdi. Mättʼtõsǩiõllân lij takainalla lääʹddǩiõll, leša taarb mieʹldd (tâʹvv)sääʹmǩiõll, eŋgglõsǩiõll leʹbe ruõccǩiõll še. 

Tõk sääʹmǩiõl mättʼtõõđi, ǩeäk låʹǩǩe aaunâsuʹčteeʹlen, spraavdâʹtte pääkkliʹžžen čårraunnsen sääʹmkulttuur vuâđđmättjummšid (25 mc).

Sääʹmkulttuur tutoruʹčteeʹl

Lââʹssteâđ lääʹddǩiõʹlle

 

Jeeʹres mättjummuž

 

Haʹrjtõõllâm

GIELLAGAS-INSTITUUTT MÄTTʼTÕÕĐJI HAʹRJTÕÕLLMÕŠ

Haʹrjtõõllmõš miârkkšââvv nåkam tuâj, kååʹtt õhttan mättjemsuârgga da mâʹst suåvte praktiʹǩǩe mättjummšin vuåǯǯum silttõõzzid da nuuʹbb beäʹlnn mättje aaʹššid, koiʹd vuäitt äuʹǩǩen ââʹnned mättʼtõõttmest. Mättʼtõõtti ååcc jiõčč haʹrjtõõllâmpääiʹǩ da taaʹrǩast õhttvuõttoummust, što tõt päiʹǩǩ aainâs ǩeʹlbbai.

Haʹrjtõõllmõõžž siiskõs da šlaajj âʹlǧǧe vaʹstteed vueiʹvvaunnâz škooultemtäävtõõzzid. Mieʹrren lij, što mättʼtõõtti peäss tobdstõõttâd nåkam tuâjjpirrõʹsse, koozz son vââjj mõõnnâd mâŋŋa valmštõõvvmest še.

Mättjemceäkldõõzzid vuäitt piijjâd juʹn-a sääʹmǩiõl (aanrõš-, sääʹm- leʹbe tâʹvvsääʹmǩiõl) mättjummšid leʹbe sääʹmkulttuur aaunâsmättjummšid leʹbe čiŋlmõʹtti mättjummšid. Jõs ouddmiârkkân vueiʹvvaaunâs lij sääʹmǩiõll da čårraaunâs sääʹmkulttuur, sääʹmǩiõl tuâjjhaʹrjtõõllmõõžž sätt piijjâd sääʹmǩiõl aaunâsmättjummšid leʹbe čiŋlmõʹtti mättjummšid, da sääʹmkulttuur tuâjjhaʹrjtõõllmõõžž-ǥõs sääʹmkulttuur aaunâsmättjummšid. Tuâjjhaʹrjtõõllmõõžž mättjemkoodd vuäitt leeʹd aaunâsmättjummši leʹbe čiŋlmõʹtti mättjummši “jiõččvääldla mättjummuž”.

Tuâjj-jieʹllem-mättjummuž (25 mc)

Ǩiõli da ǩeerjlažvuõđ tuʹtǩǩõsprograamm (KIEKI) da historia-, kulttuur- da saaǥǥtemtiõttji tuʹtǩǩõsprograamm (HIKUVIE) mättʼtõõđi vuäǯǯa spraavdõõttâd 25 mättjemceäkldõõzz veiddsa tuâjj-jieʹllem-mättjummši obbvuõđ še. Tõt suäpp kandidatt- leʹbe maisteertuʹtǩǩõõzz čårraunnsen. Tuâjj-jieʹllem-mättjummšid vuäǯǯ väʹldded tuâjjhaʹrjtõõllmõõžž lââʹssen še. Suåv ääʹššest haʹrjtõõllmõõžž vasttõsoummin. 

Lââʹssteâđ:

Oulu universiteeʹtt haʹrjtõõllâm-seeid (ǩč. haʹrjtõõllâm õhttvuõđoummu)

 

Mättʼtõõttivaajtõõllâm

Giellagas-instituuttâst lij mättʼtõõttivaajtõõllâmsuåppmõš UiT Taar aarktlain universiteeʹttin da Sääʹm õllškooulin. Praktiikkâst suåppmõš miârkkšââvv, što Giellagas-instituutt mättʼtõõđjid lij hiâlpp piâssâd mättʼtõõttivaajtõõllma. 

Lââʹssen lie jiânnai jeeʹres vaajtõõllâmprograamm da valdia pirr maaiʹlm, koid vuäitt ooccâd mättʼtõõttivaajtõõllma. Ålggjânnmin spraavdõttum mättjumšin õõlǥči leeʹd äuʹǩǩ mättʼtõõttja da vaajtõõllma vuõʹlǧǧi âlgg ooudǩiõʹtte čiõlǥeed, måkam mättjummšid son vuäitt ålggjânnmest spraavdõõttâd. Jõs ålggjânnmin nårrje nokk jiânnai mättjummuš, tõin vuäitt raajjâd jiijjâs-i čårraaunâsobbvuõđ.

Vuâmmaž: Ooccâmääiʹj da stipeeʹndi šorradvuõđ vaajtâʹlle. Giellagas-institutt lij vuäittmõõžži mieʹldd tueʹrjjääm siʹjjid, ǩeäk vueʹlǧǧe mättʼtõõttivaajtõõllma (nuʹtt 1500 euʹrred ekka).

Oulu universiteeʹtt mättʼtõõttivaajtõõllâm-seeid.

 

Juätkkmättjummuž

Universiteeʹtt dåhttarškooul UniOGS (University of Oulu Graduate School) lij jurddum pukid mättʼtõõđjid, ǩeäk lie lookkmen Oulu universiteeʹttest dåhttarmättjummšid.

Giellagas-instituutt juätkkmättʼtõõđi da sij tuʹtǩǩeemteeʹm

 

Mättʼtõõttiseäʹbrr GieKu rs

Oulu universiteeʹtt sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur mättʼtõõđji aaunâs-sieʹbr GieKu vuâđđeeš kålggmannu 5. peeiʹv 2005. Sieʹbr nõmm puätt tâʹvvsääʹmǩiõl saaʹnin giella (ǩiõll) da kultuvra (kulttuur). 

Sieʹbr täävtõssân lij tuõʹllʼjed Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur mättʼtõõđji õhttvuõđid da tueʹrjjeed da oouʹdeed sij mättjummšid. Seäʹbrr kååcc vuäzzlees ouddõõzzid, seuʹrrai mättʼtõõzz da mättʼtõõttâmpirrõõzz da pârgg viikkâd tõiʹd ooudâs. GieKu täävtõssân lij še tuõʹllʼjed õhttvuõđ jeeʹres säʹmmlaivuiʹm, ǩeäk mättʼtâʹtte Oulu universiteeʹttest.

GieKu rs Facebook-seeid